Kaks täisesti erinevat väidet.
Hämmastav!
Ja mismoodi ma selle siis luuleks sean?
Sees kraabib miski nagu rott sahvris. Nii kui üritan enesesse vaadata on kiibitseja kadunud. See küll ilus ei ole. Aga ma tean, et rott on seotud onu Tommiga. Tuska teeb see komejant, mis matustel toimus. Mida oli seal siis enam halada ja kahetseda ja pisaraid valada. Elu ajal ei pandud teda ju miskiks. Tõugati aga eemal igalt poolt. Vaadake elavaid enese ümber ja elage nendega nii, et matusel ei peaks enesehaletsuses pisaraid valama - "mis ma talle küll tegin!" stiilis. Laske tal nüüd surnud olla.
Mnjah. Vat kus maailma parandaja . . . Ja kus oli mu süda siis, kui ta vastu kalapoe seina kuses?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment